Seeria koosneb putukapiltidest, mida saab kasutada putukate õppimiseks, minipiltidena toa kujundamisel, meeleolu loomiseks, järjehoidjana ja ka postkaardina.
Minipildi tagakülje ülaservas on seeria nimi eesti ja inglise keeles. Selle all ringis asuv arv näitab minipildi järjekorranumbrit seerias (numbrid jätkavad aastal 2000 ilmunud Eesti putukate minipiltide seeriat).
Minipildi tagakülje allservas on Eesti kontuur. Kontuuri varjutus näitab pildil oleva putukaliigi levikut Eestis. Punkt näitab pildistamise kohta. Eesti kontuuri kõrval on liiginimi eesti, inglise ja ladina keeles ning pildistamise kuupäev.
Kogumik „Aeg on elu piir“ koondab luuletusi, mis väljendavad autori eksistentsialistlikke eneseotsinguid ning peegeldavad maailmavalu ühiskondlike muutuste ja inimloomuse pahelisuse pärast. Autorile omast kriitilist väljenduslaadi tasakaalustavad mitmed pühendusena loodud värsiread. Läbi sügava isikliku tunnetuse kirjutatud luuletused haaravad lugejat eelkõige oma lihtsuses, siiruses ja ehtsuses, pannes mõtlema elu ainukordsuse ja aja lõplikkuse üle siin ilmas.
“Ärapandud inimesed” räägib läbi oma lugude inimeste murdumisest. Meil kõigil on olemas oma murdumispunkt ja selleni jõudmisel on suur osa ühiskonnal. Inimese käitumine on peegeldus teda ümbritsevast.
Nii nagu on olemas helge pool elust, on olemas ka pimedam pool, kuhu meist keegi ei taha sattuda … ja millest me ei soovi isegi teada midagi. Aga selleks, et tajuda head, tuleb tunda ka halba. Käte silmade ette panemine ei aita pimedust ära ajada.
Kindlasti pole see raamat tervendav, pigem vastupidi. Kuid ehk aitavad need lood mõista, miks inimesed vahel murduvad, ning kindlasti leidub lugejate seas neid, kes hukkamõistu asemel julgevad ulatada abikäe. Meil kõigil on võime märgata, olla kõrval, kuulata ära, juua koos tassike teed … ja sellest piisab, et tuua keegi tagasi valguse poolele. Vaadake enda ümber ja kui märkate kedagi, kes on hakanud kaduma, otsige ta üles ning pakkuge talle koos olemist … inimesena.
“Ärapandud inimesed” räägib läbi oma lugude inimeste murdumisest. Meil kõigil on olemas oma murdumispunkt ja selleni jõudmisel on suur osa ühiskonnal. Inimese käitumine on peegeldus teda ümbritsevast.
Nii nagu on olemas helge pool elust, on olemas ka pimedam pool, kuhu meist keegi ei taha sattuda … ja millest me ei soovi isegi teada midagi. Aga selleks, et tajuda head, tuleb tunda ka halba. Käte silmade ette panemine ei aita pimedust ära ajada.
Kindlasti pole see raamat tervendav, pigem vastupidi. Kuid ehk aitavad need lood mõista, miks inimesed vahel murduvad, ning kindlasti leidub lugejate seas neid, kes hukkamõistu asemel julgevad ulatada abikäe. Meil kõigil on võime märgata, olla kõrval, kuulata ära, juua koos tassike teed … ja sellest piisab, et tuua keegi tagasi valguse poolele. Vaadake enda ümber ja kui märkate kedagi, kes on hakanud kaduma, otsige ta üles ning pakkuge talle koos olemist … inimesena.
Kas oled mõnikord tundnud mitut erinevat tunnet ja hoidnud peas mitut erinevat mõtet, mis kuidagi rahu ei anna? Või hoopis kogenud, kuidas eri vaatenurgad võivad olla korraga tõesed ja samal ajal teineteisele täielikult vastukäivad?
Luulekogu „Dissonants“ toob lugejani just selliseid elulisi ja filosoofilisi paradokse ning keerulisi olukordi, suunates fookuse ühenduse ja ühisosa leidmisele nende eri tajude vahel. Esteetilise naudingu suurendamiseks saadavad luuletusi illustratsioonid ning QR-koodidega kuulatavad helid, mis võimaldavad kogeda loomingut tavapärasest lugemisest sügavamal ja värvikamal tasandil.
Autor: Karin Kivipõld
Illustraator: Hanna Kamille Kiviloo
Helid: Veljo Runnel, Karin Kivipõld
96 lk, eestikeelne, pehmekaaneline
Kas oled mõnikord tundnud mitut erinevat tunnet ja hoidnud peas mitut erinevat mõtet, mis kuidagi rahu ei anna? Või hoopis kogenud, kuidas eri vaatenurgad võivad olla korraga tõesed ja samal ajal teineteisele täielikult vastukäivad?
Luulekogu „Dissonants“ toob lugejani just selliseid elulisi ja filosoofilisi paradokse ning keerulisi olukordi, suunates fookuse ühenduse ja ühisosa leidmisele nende eri tajude vahel. Esteetilise naudingu suurendamiseks saadavad luuletusi illustratsioonid ning linkide kaudu kuulatavad helid, mis võimaldavad kogeda loomingut tavapärasest lugemisest sügavamal ja värvikamal tasandil.
“Elu hääled” on Ita Sranki teine luulekogu. Selle keskmeks on loodus oma lõpmatus rikkuses, kus kõigel elaval ja elutul on oma koht, roll ja hääl. Läbi kujundliku külluse toob autor lugejani rõõme ja muresid, aegumatuid tõdesid ning elumuutuste ilu ja valu, mis puudutavad meist igaüht. Nii on see luulekogu siiras ja helge ning kannab oma lihtsuses sõnumit koosolemisvõlust, tänutundest ja lootusest.
Seeria koosneb putukapiltidest, mida saab kasutada putukate õppimiseks, minipiltidena toa kujundamisel, meeleolu loomiseks, järjehoidjana ja ka postkaardina.
Minipildi tagakülje ülaservas on seeria nimi eesti ja inglise keeles. Selle all ringis asuv arv näitab minipildi järjekorranumbrit seerias (numbrid jätkavad aastal 2000 ilmunud Eesti putukate minipiltide seeriat).
Minipildi tagakülje allservas on Eesti kontuur. Kontuuri varjutus näitab pildil oleva putukaliigi levikut Eestis. Punkt näitab pildistamise kohta. Eesti kontuuri kõrval on liiginimi eesti, inglise ja ladina keeles ning pildistamise kuupäev.
Seeria koosneb putukapiltidest, mida saab kasutada putukate õppimiseks, minipiltidena toa kujundamisel, meeleolu loomiseks, järjehoidjana ja ka postkaardina.
Minipildi tagakülje ülaservas on seeria nimi eesti ja inglise keeles. Selle all ringis asuv arv näitab minipildi järjekorranumbrit seerias (numbrid jätkavad aastal 2000 ilmunud Eesti putukate minipiltide seeriat).
Minipildi tagakülje allservas on Eesti kontuur. Kontuuri varjutus näitab pildil oleva putukaliigi levikut Eestis. Punkt näitab pildistamise kohta. Eesti kontuuri kõrval on liiginimi eesti, inglise ja ladina keeles ning pildistamise kuupäev.
“Ilmaküla” on autori kolmas luulekogu “Eikeegi” (Ilmamaa, 2017) ja “Klaasipuhuja” (2019) järel. See on kõnd une ja ärkveloleku piiril, somnambuulne ränd, lagunemise kroonika, aga ka väike värviline pidu linnas, mis balansseerib kusagil kummalises vahemaailmas oleva ja kadunu vahel.
“Ja tähed langevad koidikul” on luuleraamat Liidia Kösteri luuletustest, mis on kirjutatud aastatel 1964-2021. Luuletusi illustreerivad poeg Sveni tehtud pildid.
Autori juubeliks koostatud kogumikus on nii loodusest inspireeritud kui autori elukäiku kirjeldavaid värsse.
Komplekti kuuluvad “Putukakalender 2025” ja 4 minipilti seeriast “Eesti putukad”.
(ühekaupa ostes 25.66 €)
2025. aasta putukakalendri teema on putukate üheskoos toimetamine. Kalendri igas kuus on pilt meie looduses just sel kuul tegutsevatest putukatest. Pildi juures on nende nimed eesti ja ladina keeles, joonis neist elusuuruses ning pildi tegemise kohta Eesti kaardil. Kalendrisse on lisatud valik putukatega seotud vanasõnu, uskumusi, endeid ja mõistatusi maailma rahvastelt. Kalendaarium sisaldab Eesti riigipühi, lipupäevi, maarahva pühi ja putukatega seotud tähtpäevi ning Päikese tõusude-loojumiste kellaaegu ja kuufaase. (mõõdud 42 x 29,7 cm, eestikeelne)
Minipildid on ligikaudu A5 suurused putukapildid, mida saab kasutada putukate õppimiseks, minipiltidena toa kujundamisel, meeleolu loomiseks, järjehoidjana ja ka postkaardina. Pildi tagaküljel on Eesti kontuur. Kontuuri varjutus näitab pildil oleva putukaliigi levikut Eestis. Punkt näitab pildistamise kohta. Eesti kontuuri kõrval on liiginimi eesti, inglise ja ladina keeles ning pildistamise kuupäeva. (pildi mõõdud 13,1 x 21,2 cm)
